Meite majas on märkamatult päkapiku hooaeg kätte jõudnud.
Mingil hetkel vaatad seda pea seitsmeaastast ja kuulad kuis ta räägib täie veendumusega liblikate paljunemisest või arutab maa tekketeooriat ja järgmisel hetkel usub nii siiralt päkapikke, et hakka või ise uskuma.
Hambahaldjast ei maksa rääkidagi.
Need kirjad ning maa- ja aardekaardid mida nad E’ga koos meisterdavad päkapikkudele on klass omaette ja seletused sinna juurde 🙂
Iga kord kui ma mõtlen, et seletan ära, kuis neid tegelasi olemas pole, leiab ta kohe alustuseks nõnna veenvad argumendid, et tundub asjata hakata neid unistusi lõhkuma.
Tootetuvustuse osa- täna Stockas käies avastasin, et Muumide advendikalender ka seal müügis. Tundus mulle tore just ses osas, et pole tavapärast kommi seal sees, vaid igatsugu muumitegelased-mänguasjad, mida edukalt saab Muumide maja või aardelaeva juures kasutada.
Ühesõnaga, igatsen paksu lund ja kuusepuu lõhna.
ELUST SIIN JA SEAL 
Sa räägid seitsmeaastasest – meil on 9a sama teema 🙂
Muidu päris terav pliiats, aga päkakate suhtes on pea veel liiva all ja ei hakka mina ka seda teemat enne puutuma, kui hädasti vaja.
See oli ikka suur huumor, kui ta kaubamajas ükspäev mingeid laste huuleläikeid nägi ja hõiskas, et näe, need on nüüd Eestis ka saada, kaks aastat tagasi päkapikk tõi mulle.
Ma arvan, et natuke lapselikku naiivsust kulub meile kõigile ära 🙂
Ma nimetaks seda ilusaks ja õnnelikuks lapsepõlveks:-) See muumide advendikalender kõlab küll hästi.
Kas sa mäletad palju muumi kalender maksis?
Mina tunnistan ka täiesti ausalt, et nüüd võib lumi ja kuusepuu ja jõul ja piparkook juba tulla. Päkapikkudest väga ei hooligi – me liiga suured, N. liiga tilluke, et midagi mõigata. Aga see sügis hakkab kuidagi pikale venima…
meil hakkas juba eelmisel aastal see päkapikundus vaikselt vaibuma, saab näha, kuis sel aastal.
Ma ei saa oma Leenast aru, kas ta veel usub. Kohati tundub, et ta usub täiesti. Vahel tundub, et kahtleb. Aga oma sirgjoonelise loomuga ta on otsustanud, et usub ja kõik kahtlused tõrjub otsustavalt juba eos. Oskar ei usu juba ammu-ammu. Mis ei tähenda, et ta neid ei oota :).
Me ostsime talle Forma Meediast, seal oli 219 EEKu, a Stockis oli 220 kliendikaardiga, mudu miski alla 300.
Mann, ei tohi siirast usku rikkuda, las usub ja rõõmustab 🙂 Mina uskusin ka päris pikalt ja julm oli see reaalsus mis kõik salapära hävitas.
mina isegi kaklesin õuepeal teiste lastega, kes ei uskunud. Argumendid said otsa ja rusikad abiks. Ega see neid uskuma pannud. Aga mina olin ometi niii kindel :).
Me ikka seda joont hoiame, et päkapikud käivad etc. Endal ka tore 🙂
.
Priit, ja iva on mis 🙂
Kummaline on see jõuluigatsus. Mõned head aastad tagasi hakkas närvidele see varajane kauplemine, kuid nüüd vaatad et heldimusega. Silm puhkab värvilistel ja läikivatel. Esimeseks ostuks siis Kalevi piparkoogid.
Kas nende aardekaartide sihtgrupp on päkapikud?
Lasteaias ka surin sees- jõulunäidendiosad jaotati juba ära.
Ohh, see jõuluootus on mõnus. Mulle tundub, et ma ootan kohati rohkem, kui laps. Aga Emil kirjutas eile täitsa ise kirja jõluvanale, et tema suurim soov on raudrüü 🙂
ma saan kohe varsti 30 ja mul on emaga ikka diil, et päkapikud käivad 🙂
Sel korral mul isegi on üle aastate jõuluootus täitsa suur….
Nende aardekaartide teemat ma täpselt ei valda, kuna sellega tegeletakse siis, kui mind kodus pole, a ma arvan, et ikka päkapikkudele need tehakse ja siis päkad kirjutavad vastu midagi või teevad miskeid märke, kust mida otsida etc.
Edu raudrüü otsimisel 🙂
Mial oli mängutoos suur soov ja ma olin lootust kaotamas, lõpuks leidsime Stockist päris mitmeid variante.