Mahlakombod

Juba mõned kuud on meite köögis kaunis ja töökas mahlapress. Ja juba jupimat aega ma olen mõelnud, et peab üles täheldama need kooslused, mis satuvad ette head ja mudu kipuvad meelest minema.

Tavapärased on igatsugu apelsinid-greibid-õunad-porgandid-sellerid-ingver, aga need katsetamised igasugu muidumudruga lähevad meelest, ja mis seal salata, mõned maitsevad ikka eriti rõvedalt ka :).

Üks spinati ja kiiviga oli kohe väga hea, midagi lisasin veel, kirjutasin paberilipikule korralikult üles ka, ja nüüd kadunud kui vits vette.

Seega peediga viimase aja lemmik on vaieldamatult see:

  • 1 peet-pool ananassi-1 greip-jämedam viil ingverit.

Oleks nüüd mälukest nõnnapalju, et koguda kokku need õnnestumised.

  • 1 peet-1 greip-1 apelsin-1 porgand-vars sellerit- peotäis paar sipinatit (järjest enam hakkab mulle tunduma, et greip-peet kooslus on see mis minu maitsele meelepäraseim, sidruniga jääb liialt hapu ja apelsiniga üksi liiga lahja)
  • pool melonit-pool ananassi-meelepärane kogus ingverit- 1 hapum õun

Raamatutest otsisin siit ja sealt, keegi Jason Vale sai palju kiita, õnneks oli eesti keeles raamat meil raamatukogus, ja küll oli hea meel, et endale seda ei tellinud. Keelekasutus oli jube, lisaks puu- ja juurviljale peale kleebitud silmad-tutid-hüüdlaused, puhas rämedus.

Ja siis jõudsin Natalie Savona The Big Book of Juices: more than 400 natural blends for health and vitality every day, lihtne lakooniline raamat, iga kombinatsiooni all märkus, kuhu suunda mõjub ja toitumisalane teave.

Katsetused jätkuvad

Üks päev käisime toiduoste tegemas Prismas. See on  pood kuhu me peaaegu kunagi satu ja seega pakkus ajakirjariiul huvi lähemalt uurida. Ja Donna Hay ajakiri oli seal müügil. Temake ise mulle meeldib. Ja perele meeldivad eriti tema saiakesed, mida pr.Vernanda meile ühel külaskäigul tutvustas, imelihtsad-imekiired, retsepti moodi asi siin.

Uuenduse mõttes proovisin sestsamast ajakirjast lõhe kookospiima ja punase tšillipastaga, sellega läksime alt, tuli teine nõnna vürtsikas, et süüa suurt ei kannatanud. Kui veel proovida, siis vast tavalise tšilliga.

Aga toit mis meil menüüsse jääb, on Triinu juurest lihtlabane sardellikaste. Lapsed sõid, mees sõi, ise sõin. Meil vist aastaid pole peale  hakklihakastme miskit taolist olnud. Retsept Triinu juures. Ja mulle meeldib just kõige tavalisema keedetud kartuli või kartulipudruga :)

Tark ei torma

Korra aastas positust teha on moodne.

Aga nigust juba igal aastal jaanuaris mõte on olnud, siis uusi toite võiks katsetada. Eriti just kokaraamatu riiuleid sirvides. Anu ja Triin mõtlesid ka proovida.

Eile oli see kaunis päev kus ma käisin Anu juurest läbi ja vuristasin tema imelise masinaga meite perele hakkliha varusid. Sellest tulenevalt oli mul silme ees üks hakklihane tomati-oa supp. Blogidest jäi temake siit silma ja raamatutest oli Pereköögi kokaraamatus mul see märgitud. Lisaplussid supile kiire valmimise eest, töönädala sees üks tänuväärne amps.

Variant ise sai selline:

  • pisut õli ja võid potis kuumaks
  • sinna sisse hakkida 1 sibul, 1 küüslauguküüs, praadida
  • lisada tükeldatud porgand ja paar vart sellerit, praadida veel
  • lisada 400 gr hakkliha, mõni minut praadimist
  • peale 400 gr purk purustet tomatit ja c. 500 ml puljongit või vett
  • vaadata üle sool-pipar-tšilli-pune
  • podiseda lasta c. pool tundi, juurde 400 gr purk loputatud ube
  • keeta ja c. 1 spl sidrunimahla ja 1 spl mett või suhkrut, timmida maitset
  • peale peterselli :)

Suutsin leida meie sügavkülmast 6 karpi kaunilt hakitud tilli, kuid peterselli varud on tilgatumaks otsas. Varem pole sellist tragöödiat jaanuaris juhtunud.

Supp meeldis.

Rooskapsas, krõbe ja krõmps

Kui ma mõni päev tagasi õhkasin, et küll on kaunis kevade ja kohe võiks suvi tulla, siis tänahommikune spordiring kerge lumega oli mõõõõnus. Oleks vaid seda miinuskraadi.

Aga, Kristel kirjutas rooskapsast. Mulle see meeldis. Varasem suhe mul vigurisse oli pigem põlglik, et söön kui on supi sees, kui kirgastumist, mis J’l neid aiast noppides tuli, või E õhkamine, et jummel küll on toredad pehmed asjad supi sees, no ei, ja veelkord ei. Laps palus ekstra neid kord veel frikadelli supi sisse, et olla lõbusam, kui erivärvilised pallid.

No ühesõnaga, tegin nigu Kristel kirjutas, prae peekon, mõni shalott,  sool ja pipar, kooritud ja poolik kapsas 6 minutit praadida, lisada mandlid, veel mõni minut, sidrunimahla pigistada pisut, vaadata maitsest, balsamicot ja soola kui veel vaja. Jumalik asi. Olen täna külmast peast ka nokkinud. Oivaline. Ja mu kallis mees, kes selle keedetud versiooni pooldaja on, leidis, et ikka liiga krõmps ja mis veel viga. Värskel kujul kapsaid saime me Laagri Rimist.

A no tõesti, super leid. Väga viis söök. Tänud, Kristel.

DSC_7748

Vietnami stiilis lambaribid

See juhtus umbes suvel kui ma Namist selle retsepti leidsin. Nüüd oleme mitmeid kordi teinud ja no paganama tore söök on.

Tasub ainult meeles pidada, et marinaadi tükke ei jääks palju liha peale, mudu hiljem kui tugevama grilli alla lõpus jätta, kipuvad need pisut kõrbema.

Aga retsept puhalt Namist (miskit ma muutnud seal suurt pole, lihtsalt kastet mekkides endale magusa-hapu vahekorra paika loksutanud):

Kogus: neljale kuni kuuele

Koostis:

Valmistamine:

Marineeri ribid
Pane kõik marinaadiained keskmise suurusega kaussi, sega läbi. Lisa lambatalleribid ja masseeri marinaad ribidesse. Kata kauss kinni ning lase vähemalt 8 tundi, soovitavalt 24 tundi, külmkapis maitsestuda. Küpseta ribid
Aseta metallrest ahju keskele ning kuumuta ahi 150 C. Võta ribid marinaadist välja (liigne marinaad kaabi maha, aga hoia alles). Laota ribid ahjuplaadile, kondiga osa all.
Küpseta 150-kraadises ahjus 1,5-2 tundi, esimese tunni aja jooksul liga iga 20 minuti tagant alleshoitud marinaadiga pintseldades. Liha on küps, kui see on täiesti pehme ja kahvliga torkides kondi küljest lahti tuleb.

Valmista dipikaste
Pane kõik kastmeained kaussi ning sega, kuni suhkur on sulanud.

Serveerimine
Pane ahjurest umbes 15 cm kaugusele grillelemendist ning aja grill hästi kuumaks. Laota küpsetatud ribid fooliumiga kaetud ahjuplaadile ning küpseta kuumas grillahjus 2-3 minutit, Keera ringi ja küpseta ka teiselt poolt 2-3 minutit.

Tõsta serveerimisalusele ning paku koos dipikastmega. Ära salvrätikuid unusta!

Retsept on mugandatud USA ajakirjast “Fine Cooking” (nr 110, Vietnamese-Style Lamb Riblets with Sweet Soy Dipping Sauce)

Vietnami stiilis lambaribid

Kus ma pingutasin….

… et saaks uue postituse teha 26.07. Oleks kaunis poolaastat vaikust olnud.

Aga, alustuseks au ja kiitus viimase Anne ja Stiili sidruni-granitale. Ma tegin küll tequilaga, a maruhea sai. Anu pidas tulihapuks ja krimpsutas korralikult nina.

Viimatise lambasaagiga mõtlesin ribisid vaadates nii ja naa, ja siis võtsin Namist miski vietnamipärase retsepti. See oli lihtsalt mõnus. Isegi kallis mees ja austet vend, kes koriandrit väga palju siiski näha ei soovi, olid rõõsad.

Anu soovitas lugeda Minu Prantsusmaad. Ja ma olin skeptiline. Lõpuks võtsin ette ja meeldis niiväga, et mu Horvaatiaranniku usk sai pisut kõigutatud.

Tartus olles viimati käisime söömas ühes gruusiapärases kohas, vanas postimajas asub teine. Nõmme Pirosmani on ikka jälje jätnud, kõhu saab seal täis ja hind ei pane väga mõtisklema.

Kakerdaja raba- kes pole käinud, siis soovitus me pere poolt. Ööbimine järvekaldal lindude kisa ja uduga on väga äge.

Tundub, et peab veel harjutama pikemaid lauseid.

Kana gong bao

Sellised mõne miinuskraadiga ilmad mulle kohe ei istu. Niiske ja vastik. Peale -6 läheb juba heaks, -11 on ideaalne, kui marutuult ei ole.

Aga niiske ilm nõuab kerevahele vürtsi. Varem ma gong baod ise kodus ei olnud teinud, külla aga söönud ja mõmisenud, üldjuhul.

Seega reede õhtul köögis seistes ja mõeldes, mida täpselt hing ihaldab, sai mõeldud temakese peale.

Retsept üldjoontes on Namist, Telegraph’st võib ka lugeda:

  • 600 gr kana kintsuliha
  • Marinaad:
    • 5 tk küünt küüslauku
    • küüslauguga võrdne kogus ingverijuurt
    • 10 tk talisibulat (ainult valge osa)
    • 3 sl maapähkliõli
    • 20 tk Sichuani Tien Tsin tšillikauna (või 2-3 tavalist tšillit :))
    • 2 tl Sichuani pipart ehk aniispipart
    • 150 g röstitud maapähkleid (arahhis)
    • soovi korral peoga šampinjone
    • Kaste:

      Valmistamine:

    • Lõika kana väikesteks kuubikuteks suurusega 1,5 cm. Sega kausis koos marinaadiainetega.Lase seista külmas tunnike.

    • Kuumuta vokkpann hästi tuliseks. Lisa õli ja lase kuumeneda peaaegu suitsemiseni. Lisa Sichuani pipar (mina röstisin neid ennem ja siis uhmerdasin) ja hakitud tšillid ja voki, kuni õli on aromaatne (ÄRA KÕRVETA!).

    • Lisa kanakuubikud ja prae tugeval kuumusel pidevalt segades. Kui kanakuubikud hakkavad valgeks muutuma, siis lisa küüslauk, ingver ja talisibul. Voki veel paar minutit, kuni kana on küps. Mina lisasin siinkohal ka peoga šampinjone, kuna vajas lihtsalt kasutamist asi.
    • Koori küüslauk ja ingver, lõika õhukesteks viiludeks (küüslauku ja ingverit peaks mahult olema enam-vähem võrdselt). Lõika talisibul väikesteks “kuubikuteks”.

    • Sega omavahel kastme jaoks vajalikud ained, lisa pannile ja voki veel veidi, kuni kaste pakseneb ja on kaunilt läikiv. Sega juurde röstitud maapähklid ning serveeri riisiga.

    Nigust juba öeldud, siis minule see maitseb väga, laps sõi viisakalt riisi, kuna väitis, et mudu tahtsid huuled ära kõrbeda, samas kallis mees, kes muidu ekstra vürtsikate asjadega pisut silmi pööritab, sõi ja sai hakkama.

Kana kung pao

Lambaribid

Hääd ja mõnusat uut aastat teile kõigile!

A. tädi varustas meid kauni koguse Sutlepa lambukesega ja reede õhtuks tundus õilis idee panna ribid ahju. Tegelikult juba kolm päeva tagasi hakkasin ma ribide pihta mõtlema ja marinaadi otsima.

Sattusin blogisse, kus retsept otse vasta vaatas (siinkohal retsept Järelproovitud blogist):

Rub

  • peotäis peeneks hakitud värsket rosmariini
  • supilusikatäis värskelt purustatud rohelist pipart
  • näputäis purustatud musta pipart
  • ~2 teelusikat peenikest soola
  • sips kaneeli
  • sips muskaatpähklit
  • ~10 cm kibedat sinepit
  • törts suhkrusiirupit
  • törts õli

Sega kõik ained segamini. Sinepi, siirupi ja õli toimel tekib suhteliselt kuiv pasta, mis lihale hästi külge jääb. Määri ribid rub’iga ja pane vähemalt ööpäevaks seisma (mina laagerdasin neid 4 ööpäeva).

Ribid koos kartuli-porgandi-sibula-küüslauguga olid meil alul ahjus 230 kraadi juures 20 minutit, siis 180 peal 50 minutit.

Said ütlemata hääd ja mõnusad teised. Laps meil mõnikord sügisese lamba peale krimpsutab nina, ja arvab, et püütakse talle samajubedat liha kui pardi oma sisse sööta, kuid täna töötas kõik kui kellavärk.

Lambaribid marinaadis

Hartšo viirusteraviks ja mudu külmarohuks

Alustuseks tuleb öelda, et hartšo on auga üks mu lemmiksuppidest. Kuid ma olin siiani arvanud, et see käibki lambalihaga. Üllatus oli suur, kui selgus, et veis hoopis. Mari-Liisu juures on sellest pikk ja põhjalik seletus ja lisainfo, niiet vaadake sealt.

Kuna aga haigused on meid maha murdnud ja õue väga tuuritama ei tahtnud minna, tklapi-tkemali jaht oleks pidanud Keskturu suunal olema, siis andes armu räsitud kerele, jätsin lihtsalt vahele teatud asjad.

Nüüd on puhas kopeering Mari-Liisu juurest:

Supi sisse panin lisamise järjekorras:
  • 500 g lambaliha (meil oli kaks esikooti lambukesest, tänud siinkohal Sutlepa külavahele ja Anukesele orgunni eest, kuri oinas muutus suussulavaks…)
  • 2,5 l vett
  • 150 g riisi (kasutasin tavalist ümarateralist)
  • sool
  • 10 musta pipratera
  • 10 terakest koriandriseemneid (minul kui suurel koriandrisõbral on omakasvatatud koriandrilt korjatud seemned. Võib asendada 1/2 tl jahvatatud koriandriga)
  • 3 loorberilehte
  • veidi õli sibula kuumutamiseks
  • 3-4 hakitud sibulat
  • 1 spl nisujahu
  • 100 g hakitud kreeka pähkleid
  • 2 spl tomatipastat (meil pastat polnud ja timmides kulus 4 spl purustet tomateid ja 2 spl adzikat)
  • 2 spl tkemalit (vt p. 2)
    (jäi meil täitsa vahele)
  • 2 spl khmeli-sumelit (vt p. 5)
  • 50 g kuivatatud ploome
  • 3 suurt küüslauguküünt
  • maitseroheline: värske koriander (kinza)! Lisada võib ka tilli ja/või peterselli, aga ilma kinzata ei saa kuidagi
Tegevuskäik:

1. Tükelda liha suupärasteks, u. 3×4 tükkideks. Pane potti, vala peale külm vesi ja kuumuta keema. Korja vaht. Keeda tasasel tulel 2 tundi.
2. Lisa puljongisse riis. Koos riisiga lisa ka terapipar, koriandriseemned, loorberilehed. Maitsesta soolaga. Keeda 10 minutit.
3. Sel ajal kuumuta pannil õlis läbi hakitud sibulad. Kui sibul on läbipaistev (aga mitte pruuniks praetud!), lisa 1 spl jahu ja kuumuta läbi.
4. Lisa jahuga sibulad supisse.
5. Vala hulka hakitud kreeka pähklid.
6. Keeda 5 minutit.
7. Nüüd lisa tkemali, tomatipasta, khmeli-suneli ja kuivatatud ploomid. Lõpp juba paistab!
8. Keeda 10 minutit.
9. Jäänud on veel küüslauk ja maitseroheline: küüslauk suru läbi pressi, sega supi sisse. Tõsta pott tulelt ja lase kaane all seista 5 minutit. Maitse ja kui tunned, et vaja, siis lisa veel soola ja värskeltjahvatatud musta pipart.
10. Hakitud maitseroheline lisa serveerimisel.
See supp oli lihtsalt super. Püha püss ja kurjad karud, aga no oli hea. Süües oli mõnuga tunda, kuis kinnised kopsud-bronhid-nina-neel-kõrvad saavad uue hingamise. Tänu ploomi magususele, tomati hapususele oli vürtsikus nõnna mõnusalt paigas, et õhkas kõik korralikult, aga ebameeldiv ei olnud. Ja ilma koriandrita pole mõtet nalja tegema hakatagi. Täpp i’le.

Hartšo

Lammas, lihtsalt

See oli nüüd juba mõni nädal tagasi, kui A&T varustasid meid lambaga.

Kuna kints oli üle 4 kilo, siis sai teda imetletud nii ja naa pidi, sirvitud hulgim raamatuid taustaks (südamelähedaseim oli Nigel Slateri ütlus, et kevadist lammast söövad snoobid, kes lambast muffigi ei tea, ja varasügisene on just see, kus maitsed maalähedased ja pungil täis niidumaade rohuaroomi).
Lammas Sutlepa külast

Kui tavaliselt on meil kints seisnud lihtsalt soola-pipraga, ja pikitud küüslaugu-anšooviste, rosmariiniga, siis seekord hõõrusin ka suitsupaprikat hoolega naha vahele. Ja see töötas ning andis ekstra mõnusa meki. Lisaks lugesin kuskilt, et võiks nn. marinaadis olla kohe mitu päeva jutti. Vat sellest ma ei saanud aru, kui meil mudu olnud c. ööpäeva, siis praegune 3 ei andnud ekstra juurde mu meelest miskit.
Lammas Sutlepa külast

Aga vat nüüd see küpsetamisaeg, kuldreegel- tund ja kilo. Meil nii läkski, alul 20-30 minutit 230 kraadi peal, ja siis 150 peal edasi. Pärast seismist 40 minutit. Väga hea mahlane jäi, kuid minu maitsele sai pisut üleküps. Kolm ja pool tundi peaks järgmisel korral proovima. Oleks siis seda mälukest, et tuled blogist kontrollima :)

Juurde tegime vaid oma aia kartuleid (kõlab nii uhkelt), porgandeid ja kaalikaid ahjus. Lisaks oli paradiisiõuna marmelaad ja küüslaugu-mädarõika-tomati segu.

Lammas Sutlepa külast
Veiniks oli E. välja valinud Barossa Shirazi. Küll oli ilus jook.

Täname veelkord sõpru, kes laua ümber olid. Oli üks ütlemata armas õhtu.

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.