Kohe ei mäletagi, millal viimati nii ilus päev oli kui eile. Kuigi lubasid va kurivaimud vihma. Ja me sättisime metsapäeva just tänase peale, ja nüüd siis sajab.

Edit õhtul: ilm pidas vastu kenasti c. üheni, niiet viimase pooltunni saime kesk Kõrvemaad vihma.

Kuigi reedel ma ostsin koju veini, mis pidi meil kindlalt antrekooti juurde minema, siis hommikujooki juues ja Ripailles‘d sirvides, tuli tahtmine hoopis pardi ja apelsini järgi. No ja see raamat ise, kui saab läägelt nummi öelda, siis paganas, seda ta on. Kaaned, paber, kujundus, sisu, odessa.

Ühesõnaga, kahe sööja tarvis läheb (ja kui raamat ütles, et peaks olema 24h vigur marinaadis, siis meil oli 7 tundi, ja see aeg piisas) :

  • 2 pardirinda
  • 4 apelsini
  • 1 spl mett
  • 200 ml soja kastet
  • 1 spl kaneeli
  • 50 gr võid

Riivida kahe aplesini koor kaussi, kuhu mahuks ka kogu ülejäänud kraam, pressida kolme apelsini mahl ja segada kõik komponendid kokku. Pardi nahk lõigata ruutu ja pista liha marinaadi sisse, nahaga pool üles.

Kui liha seisnud omad seismised, siis suht jahedale pannile asetada (ma võtsin marinaadikausi miski tund ennem tuppa, et väga külm ei oleks) nahk vasta panni ja mõõdukal kuumusel lasta olla 10 minutit, et nahk saaks krõbe ja rasv kenasti voolama hakkaks. Nüüd kallata pannilt suurem osa rasva kuhugi kausikesse, ja lisada lihale (mis vahepeal teisipidi keeratud) apelsinisektorid ning poolr marinaadist, lasta podiseda 5-6 minutit. Tõsta liha kõrvale, eemaldada apelsinid ja segada hulka või, timmida maitsed, keeta kokku kaste. Ja see kaste sai hea, siiani maitse meeltel. Nende aegadega jääb part seest ilusti roosa.

Part ja apelsin
Juurde tegime ahjus porgandit, õuna, sibulat, küüslauku.
Võiduvorm, juba 4 korda ahjus käinud

Lusikasaate loosiõnn on meil usinalt kasutusel, ja ütlemata ilus on temaga asju lauale anda. Kuigi välja näeb ta vist teistsugune…

Veiniks ütles raamat, et läheb hästi Rully Blanc. Igaks petteks lappasin ka What to Drink with What you Eat (see on kah üks meelepärane raamat igati, aga no milleks ometi on see läikpaberile tehtud), ja sealt jäi silma Gewürtztraminer, Auslese Riesling ning Pinot Noir. Ning miski lehe pealt, et Vouvray sobib. Kuna esimese paigana olin sattunud Solarisse, siis Rully ei hakanud kuidagi silma. Küll aga leidsin meelepärase Rieslingu ning Vouvray. Kui Riesling jäi minu maitsele nõrgaks selle pardi juurde, siis Vouvray oli kui rusikas silmaauku oma olemusega. Aga järgmine kord ma tahan seda rooga ka punase veiniga proovida, kohe ei kujuta ette, kuis see sobiks.

Advertisements