Nami hiina toitude koolituselt jäi mulle hingele munaõiesupp.
Tegime ühel päeval. Pere sõi ja kiitis. Natuke virises, et kuhu liha jääb.
Tegime varsti jälle. Siis aga juhtus nõnna, et kodune puljong sai sügavkülmast otsa ja nii ma juurde keetsin teist. Kanast. No ja pärast panime kanatükikesed supile juurde.
Puljongi timmisime ka pisut teravamaks. Niiet hiinast hakkas saama vietnam. Pho ga.
Ja peab tõdema, et munaõie variant pisukeste lisanditega töötab ka kenasti.
ELUST SIIN JA SEAL 
Mind on siiani suht kylmaks j2tnud see muna6iesupp, aga sinu juures sxxdu avaldas muljet, et nyyd ikka m6tlen, et mis oleks hea juhus, seda teha. Nyyd m6tlesin v2lja, teen suurel reedel, ema synnip2eval ja just see sinu vietnamip2rastamine “r22kis mu 2ra”.
huvitav kas sonyle ei saa eestikeelset tähemärgindust külge?
see mis margus nookile pani, on küll mugav.
a see supp on küll tegija, kohe krõmpsuv kevad.
No vähemalt ei lase Sa retseptil enda fantaasiat piirata 😀
Mulle see munaõiesupp meeldib just “naturaalsel” kujul. Tegelikult sööksid Sa seda koos mitme vürtsika roaga koos, siis selline mahedam värk kulubki just ära..
no ikka tuleb timmida 🙂
kahju ainult, et kodused õhkavad alati hakklihakastme, klimbisupi ja spagettide juustu ja ketsupi järgi 🙂
õnneks nad vaikselt õpivad….