Ühel päeval oli kena pakkumine saada pisikese kitsekese liha. Vernants kaunishing tegi veel transporditeenust ja nõnna see liha meile koju jõudis.

Mõtlesin mis ma mõtlesin, aga jäin lihtsa variandi juurde- liha seisis mul pea hommikust soola ja pipra ja rosmariiniga, siis läks ahju, sai seltsi oliivõli, veini, küüslauke, sibulaid, porgandeid.

Kitsepraad

Kartulid olid Paulo moodi, et keedad, vajutad lömmi, oliivõli, sool, küüslauk peale. Keegi on sellest ka pikalt kõnelenud, Kristel tõenäoliselt.

Ühesõnaga, söök sai aus. Kondid korjasin kõik hoolega kokku, et puljongit hakata tegema.

Laps küll väristas lõuga laua ääres ja ei suut uskuda, et kitsetitt on hamba all tall. Lubas pühalikult seda enam mitte kunagi süüa.

Advertisements